REIVIKULTUUR EESTIS
Diplomand: Airi-Alina Allaste
Juhendaja: Mikko Lagerspetz
Joonistused: Rando Pettai
TALLINN 1998
ÜHISKONNATEOORIA ÕPPETOOL
SISSEJUHATUS
METODOLOOGILISED KÜSIMUSED
- Metodoloogia teoreetiline taust
- Kvalitatiivne metodoloogia
- Meetod
- Valim
- Intervjuude analüüs
UURIMUSES KASUTATAVAD MÕISTED JA KATEGOORIAD
- Mõistete seletus
- Klubikultuur ja reivikultuur
- Klubid
- Reivid
- Scene’ide määratlus
- Diskoklubid
- Subkultuuriline kapital
- Üldajalugu
- Ajalugu Eestis
- Lugu kui konstruktsioon
- Mis on alternatiivne elektrooniline muusika?
- Muusikaterminid
- Muusikaline maitse
- Muusika hindamiskriteeriumid
- Muusika - elu keskpunkt
SELTSKOND - EMOTSIONAALNE ÜHENDUS
- Social ja sociality
- Reivikultuur kui emotsionaalne ühendus
- Ühtse aura loomine
- Noored ja vanad
- Reivi-klubikultuur ja teised alternatiivsed noortekultuurid
- Reivi-klubikultuur versus mainstream.
- Religioosne mudel
- Scene kui ühtne näitelava
- Imidz kui mask
- Elu estetiseerimine
DISC JOCKEY
- DJ rolli ajalooline areng
- DJ erinevus diskorist
- Kes on DJ?
- Ootused DJ-le
- DJ subkultuuriline kapital
- DJ-d kui eliit
- Professionaalsuse kriteeriumid
- Pidude korraldamine
- Erinevad meediakanalid kui infoallikad
- Suust suhu info
- Flaierid ja plakatid
- Raadiosaated
- Internet
- Ajalehed/ajakirjad
- Erinevate pidude kajastus meedias
- Eesti fenomen-ni?imeedia massimeedia rollis
- Noorte ootused meediale
- Reivikultuuri seosed narkootikumidega
- Hoiakud alkoholi ja narkootikumide suhtes
- Droogide tarbimine klubis ja reividel
- Kanep
- Amfetamiin
- Ecstasy
- Kokaiin
- LSD
- PCP
- Narkootikumide seos muusika ja erinevate subkultuuridega
- Kokkuvõtteks narkootikumidest.
- Lühidalt eelnenust
- Kultuurisuhte uurimise tasemed
- Muusika seosed seda kuulava rühmaga ja nende hoiakutega
- Reivikultuur Eesti ühiskonnas
- Lõpetuseks