Kultuuridimensioonid ja eestlaste isiklik ruum

Eestlaste kultuurilisest käitumisest ei teata palju. Needki teadmised, mis meil on, tuginevad pigem kogemustel kui konkreetsetel uuringutel. Võib oletada, et Eesti on suhteliselt väikese võimudistantsiga ühiskond (autoritaarsetele juhtidele eelistatakse konsulteerivaid juhte, negatiivne suhtumine kontrolli, positsioonitunnuste rõhutamist ei hinnata jne). Eestlaste kultuuris on mõningaid suure ebakindluse vältimise tarbega kultuuridele iseloomulikke jooni (palju seadusi, töö- ja elukohatruudus, mure tuleviku pärast jne) Nähtavasti on Eesti ka tugevalt maskuliinne ühiskond (tööle ja edule orienteeritud, ei hoolita nõrkadest ega keskkonnakaitsest). (Pajupuu 1995a)

Eestlaste kollektivismi on uurinud Anu Realo ja Jüri Allik. Nad eristasid kolme tüüpi kollektivistlikke suhteid:

• perega seotud kollektivism (perekonna huvide kõrgemale seadmine isiklikest huvidest, vanemate inimeste austamine, traditsioonide järgimine);
• referentsrühmaga seotud kollektivism (indiviidi suhted inimestega, kellega ta ennast võrdleb: sõbrad, naabrid, kaastöötajad; vajadus oma väikerühma järele);
• ühiskonnaga seotud kollektivism (pühendumine oma rahva teenimisele ohverdades isikliku heaolu).

Realo ja Alliku uuringu järeldusena olid nii narva- kui moskva-venelased rohkem kollektivistlikud kui ameeriklased ja eestlased. Samas olid Narvas elavad venelased suhetes perekonna ja ühiskonnaga vähem kollektivistlikud kui venelased Moskvas. Seega on indiviidid, kes on siirdunud elama teisele maale, rohkem individualistlikud kui rahvuskaaslased nende emamaal (Triandis 1988, 1990).

Eestlased olid perekonna, referentsrühma ning ühiskonna suhtes kõige vähem kollektivistlikud. Sellega lükati ümber seisukoht, nagu oleksid eestlased väga kollektivistlikud (Schwarz 1994) ja ameeriklased kõige individualistlikumad (Hofstede 1980).

Eestlaste ruumiteadlikkus

Kuna Eestis ei pöörata kommunikatsiooniõpetusele kuigi suurt tähelepanu, siis omandab eestlane oma kultuurile omased suhtlusnormid enamasti kogemuse najal. Vestluse õnnestumise üle otsustatakse selle põhjal, kas vestelda oli mugav või ei. Miks see nii või teisiti oli, seda enamasti ei teadvustata. Oletada võib, et ka eestlaste ruumiteadlikkus pole kuigi suur.

Ruumikasutusreeglite rikkumine võib põhjustada arusaamatusi, kogunisti ebameeldivusi. Näiteks võidakse isiklikku ruumi sissetungimist tõlgendada ahistamisena, nagu selgus küsitledes Rahumäe põhikooli 9. klasside õpilasi (Martinson & Tallo 1997). Õpilastele on ebameeldiv, kui õpetajad tulevad neile liiga lähedale ("Elab seljas ja tuleb pooleldi laua peale"; Milleks peab õpetaja üle õpilase vajuma") või neid puudutab ("Üks õpetaja tuleb ja räägib alati hästi lähedalt, paitab ja kummardub õpilaste kohale. Ja siis puudutab ka").

Õpilastes kutsus negatiivse tunde esile ka silmavaatamine ("Pole eriti meeldiv, kui mõni õpetaja otse silmamuna sisse vaatab"). Eriti vastumeelseks pidasid küsitletavad pedagoogi hingeõhu tundmist ("Hingeõhk haiseb kohvi, suitsu vms järele"; "Pastilli või nätsu võiks suhu pista"). Ühesõnaga, tundes oma kultuuri distantsiseadmise norme, saaksid õpetajad vältida õpilaste jaoks kahemõttelist tõlgendust võimaldavaid olukordi.

Ruumikasutus eestlaste suhtluses

Eestlaste ruumikasutust uurisin küsitluse teel. Töö eesmärk oli välja selgitada, kui kaugel (või lähedal) eestlased erinevates suhtlussituatsioonides üksteisest tahavad olla (s.t missugune olukord on suhtlemiseks mugav) ning missugused kultuuritunnused nende suhtluskäitumist võivad mõjutada.

Küsitlus koosnes 12st valikvastustega situatsioonikirjeldusest. Nii situatsioonikirjeldused kui nende vastusvariandid tuginesid Hall'i (1966) ja Hofstede (1980) kultuuriuuringutele, isiklikule kogemusele ning vaatlustele.

Küsitletava ülesanne oli neljast vastusevariandist välja valida üks tema jaoks sobivaim.

Küsitlesin 40 Tallinnas elavat inimest kahest töökollektiivist. Vastanute vanus oli 20 - 29 eluaastat ning oma tööülesannetes suhtlesid nad palju võõraste inimestega. Mõlemad küsitlusrühmad olid võrreldavad, kuna mingeid konkreetsele rühmale iseloomulikke jooni vastustest välja ei tulnud.

Antud küsitlusele eelnes eelküsitlus, mille raames küsitlesin 20 inimest. Eelküsitlusega kontrollisin, kas kõik küsimused on küsitletava jaoks arusaadavad ning vastusevariandid üksteisest piisavalt erinevad toomaks selgelt välja kultuurilisi eripärasusi. Eelküsitluse analüüsi tulemuste põhjal jätsin osa küsimusi kõrvale, vahetasin välja mõned vastusevariandid ning konkretiseerisin situatsioonikirjeldusi.

Küsimused, vastused ning nende tagapõhi
 

Esimene situatsioon
Ühel hetkel märkad, et Sinu pereliikmete arv on tublisti kasvanud. Otsustad oma väikese äärelinna korteri parema vastu vahetada. Mille soetad?
A	Väikese maja äärelinnas (püüame siiski ära mahtuda), kuid suure iluaiaga.
B	Suure maja äärelinnas (kõik saavad oma toa), kuid aed on väike ja päikesevaene.
C	Suurema äärelinna korteri (läheb pisut lahedamaks) ilusa põlispargi ääres.
D	Samaväärse korteri, kuid kesklinnas. Leiad, et kesklinnas on paremad võimalused ajaveetmiseks väljaspool kodu: käia huvialaringides, kinos, teatris, olla sõprade seltsis kohvikutes/baarides.

Esimese situatsiooniküsimusega soovisin teada saada, kui oluline on küsitletava jaoks otsene privaatsus oma perekonnas, eraldatuse soov naabritest või, vastupidi, seotus kaasinimestega.

A-variandi valijatele on elukeskkond väga oluline. Kõnesolev variant võiks iseloomustada feminiinseid, kollektivistlikke polükroonse ajakäsitusega kultuure (Hall’i (1983, 43) definitsiooni kohaselt on polükroonse ajakäsitusega kultuurid need, kus paljud sündmused toimuvad inimese jaoks üheaegselt - inimene ei suuda sündmusi ajaliselt järjestada ega öelda, missugune sündmus eelnes või järgnes teisele. Inimesed võtavad ette mitu asja korraga. Polükroonse ajakäsitusega kultuurid, nii nagu feminiinsed ja kollektivistlikudki on orienteeritud inimsuhetele ning perekonnale).

40st küsitletavast valis A-variandi 11 vastanut.

B-variandi valijatele on tähtis omaette olemise võimalus. Selline variant võiks iseloomustada maskuliinseid, individualistlikke, distantsi hoidvaid monokroonse ajakäsitusega kultuure (Hall’i (1983, 43) definitsiooni kohaselt on monokroonse ajakäsitusega kultuurid need, kus sündmused toimuvad inimese jaoks üksteise järel - aeg kulgeb sirgjooneliselt minevikust tulevikku. Inimesed võtavad ette vaid ühe asja korraga. Monokroonse ajakäsitusega kultuurid peavad inimsuhetest olulisemaks hästi planeeritud päeva).

40st eestlasest valis B-variandi 13 vastanut.

C-variandi valijatele on elukeskkond olulisem kui privaatsus. Selline variant võiks iseloomustada feminiinseid, kollektivistlikke polükroonse ajakäsitusega kultuure. Olulised on siin suhted teiste, ka võõraste inimestega ning asjaolu, et puudub privaatsuse nõue.

40st eestlasest valis C-variandi 16.

D-variandi valijaid võiks iseloomustada polükroonne ajakäsitus ja kollektivistlikkus, kus inimsuhteid peetakse isiklikust privaatsusest tähtsamaks.

40st eestlasest ei valinud seda varianti mitte keegi.

Seega valisid eestlased järgmiselt:

C - 16 vastanut

B - 13 vastanut

A - 11 vastanut

D - 0 vastanut,

vt joonis 12.

Joonis 12. Esimesele situatsioonile antud vastused. A, B, C ja D tähistavad vastusevariante, tulpade peal olevad numbrid vastanute arvu.

Eeldanuks, et eestlaste valik oleks kaldunud rohkem variant B suunas, kuna kirjanduses on Eesti kultuuri iseloomustatud just nimelt kui maskuliinset ning individualistlikku (Pajupuu 1995a). Suhteliselt tugev C-variandi esindatus vastustes (feminiinne, kollektivistlik, polükroonne) ning A-variandi valik (feminiinne, kollektivistlik, polükroonne) näitab kas tendentsi keskenduda peres eelkõige inimsuhetele ning püüdu võimalikult palju asju korraga teha (polükroonne ajakasutus) või siis on need vastused mõjutatud eestlase reaalsetest elutingimuste parandamise võimalustest.
 

Teine situatsioon
Ostsid endale just uue eluaseme. Mida seal esmajoones ette võtad?
A	Jagad ruumid pereliikmete vahel ära.
B	Paned akna ette läbipaistmatud kardinad, et naabrid sisse ei näeks.
C	Lähed tutvud naabrite ning ümbruskonnaga.
D	Lased osa vaheseinu maha lõhkuda, et tekiks avatud ruum.

Teise situatsiooniküsimusega soovisin teada saada, kui suur on eestlaste isikliku ruumi vajadus ja kas soovitakse eralduda võõrastest või ka oma pere liikmetest.

A-variandi valijaid iseloomustab tugev individualism ja privaatsuse nõue. Soovitakse säilitada eraldatus ka oma perekonnas.

40st eestlasest valis A-variandi 21 vastanut.

B-variandi valijatele on võõrast inimesest eraldumine olulisem kui distants omas perekonnas. Selline suhtumine võiks olla kollektivistliku tugeva kontekstiga kultuuri peegeldus (Hall (1976) jagab kultuurid neis domineeriva kommunikatsiooniviisi põhjal tugeva ja nõrga kontekstiga kultuurideks. Tugeva kontekstiga kultuurides kannab informatsiooni kontekst, mistõttu verbaalne sõnum võib olla infovaene. Neis kultuurides tehakse omade ja võõraste vahel suurt vahet. Nõrga kontekstiga kultuurides on konteksti e ühiste teadmiste määr väike, mistõttu verbaalne sõnum peab sisaldama rohkesti infot. Eesti kuulub nõrga kontekstiga kultuuride hulka (Pajupuu 1995b).

40st eestlasest valis B-variandi 2 vastanut.

C-variandi valijatele on olulised elukeskkond ja inimsuhted. Selline variant võiks iseloomustada feminiinseid kollektivistlikke kultuure.

40st eestlasest valis C-variandi 5 vastanut.

D-variandi valijad soovivad olla kaasinimestega seotud ning distantsihoidmine ei ole seal oluline. Niisugune suhtumine iseloomustab peamiselt kollektivistlikku kultuuri.

40st eestlasest valis D-variandi 12 vastanut.

Seega valisid eestlased järgmiselt:

A - 21 vastanut

D - 12 vastanut

C - 5 vastanut

B - 2 vastanut,

vt joonis 13.

Joonis 13. Teisele situatsioonile antud vastused. A, B, C ja D tähistavad vastusevariante, tulpade peal olevad numbrid vastanute arvu.

Ootuspärane on A-variandi valik (individualism, privaatsuse taotlus), D-valik võib taas näidata tendentsi seada kodus esikohale inimsuhted, või on siis selle vastusevariandi valik mõjutatud hetkemoest. Kuna uurimuste järgi on eestlased siiski ka peresuhetes vähem kollektivistlikud kui ameeriklased (Realo & Allik), siis võib taoline kultuurinormide rikkumine põhjustada heade inimsuhete asemel hoopis konflikte.
 

Kolmas situatsioon
Kuidas sisustad elutoa?
A	Kerge konstruktsiooniga hõlpsasti liigutatava mööbliga.
B	Massiivse kalli mööbliga, mille sead paika aastateks.
C	Nimeka disaineri loodud mööbliga.
D	Kuidas juhtub, ja mis mööbel käepärast on.

Kolmanda situatsiooniküsimusega soovisin teada saada, kas eestlane seab ruumikasutuses iseenda ja teiste vahele kindlad piirid ning kuidas ta suhtub ruumikasutusreeglite rikkumisse.

A-variandi valijatele ei ole stabiilsus kuigi oluline. Selline tunnus on iseloomulik ebakindlust hästi taluvatele kultuuridele. Ruumisviibijal lastakse distantsi reguleerida oma soovi ja tujude kohaselt. Antud vastusevariant viitab ka feminiinse kultuuri joontele, kuna hinnatakse inimesekesksust ja vastastikuseid suhteid.

40st eestlasest valis A-variandi 22 vastanut.

B-variandi valijad hindavad stabiilsust. Stabiilsusega soovitakse tõrjuda ebakindlust. Variant on seega iseloomulik ebakindlust halvasti taluvatele kultuuridele. Antud vastusevariant viitab ka maskuliinse kultuuri tunnustele, kuna kaldutakse eelistama kalleid ja suuri asju. Ruumi sisustaja kehtestab distantsireeglid (paneb toolide kaugused paika, valib laua suuruse jne). Pereliikmete erivajadustele tähelepanu ei pöörata.

40st eestlasest valis B-variandi 4 vastanut.

C-variandi valijad ei kasuta distantsireguleerijana mööblit. Mööblil on muud funktsioonid. Ruumikorraldusest olulisem on mööbli väline hiilgus ja positsiooninäitamine. Mugavus ja oma pereliikmete vajadused jäävad tagaplaanile. Iseloomulik on niisugune valik suure võimudistantsiga maskuliinsele kultuurile.

40st eestlasest valis C-variandi 1 vastanu.

D-variandi valijad ei kasuta samuti mööblit distantsireguleerijana. Mööblil pole muid funktsioone kui vaid olla mööbel.

40st eestlasest valis D-variandi 11 vastanut.

Seega valisid eestlased järgmiselt:

A - 22 vastanut

D - 11 vastanut

B - 4 vastanut

C - 1 vastanu,

vt joonis 14.

Joonis 14. Kolmandale situatsioonile antud vastused. A, B, C ja D tähistavad vastusevariante, tulpade peal olevad numbrid vastanute arvu.

Üle poole vastanutest valis A-variandi, mis näitab, et kultuur tuleb toime ka ebakindlate olukordadega.

Et ka selle vastusevariandi puhul tulevad esile feminiinsele kultuurile iseloomulikud jooned, siis võib see tähendada, et koduses olukorras on inimestel siiski kaunis tugev püüd inimsuhteid korraldada.

Suhteliselt suur D-variandi valik näitab aga, et eestlased pole endale teadvustanud mööbli võimalusi suhtluse reguleerijana.
 

Neljas situatsioon
Suundud esimest päeva uuele töökohale. Tööruumi võid endale valida sääraste variantide seast:
A	Suur saal, mis on jaotatud lahtriteks.
B	Kabinet neljale, kus igal töötajal on omaette privaatne lahter.
C	Kabinet neljale, kus istutakse näod vastakuti.
D	Privaatne kabinet.

Neljanda situatsiooniküsimusega soovisin teada saada, kas eestlased eelistavad visuaalset või füüsilist privaatsust, või eelistavad pigem olla teistega koos ning suhelda.

A-variandi valijad suhtlevad ise aktiivselt ning ootavad ka teistelt aktiivset suhtlemist. Selline variant iseloomustab eelkõige kollektivistlikke kultuure, kus rahvastiku tihedus ei võimalda otsest eraldumist ja omaette olemist. Sellises kultuuris on piir privaatse ja sotsiaalse distantsivööndi vahel sageli ähmane.

40st eestlasest valis A-variandi 2 vastanut.

B-variandi valijad ei sea esmatähtsaks füüsilist privaatsust. Privaatsust on võimalik hoida ka nii, et hoidutakse visuaalsest kontaktist. Kuna variandis kirjeldatud ruumikorralduse puhul on kolleegidel omavahel tõhusam töötada, siis iseloomustab see variant maskuliinset monokroonse ajakasutusega kultuuri (ollakse orienteeritud tööülesannetele ning tulemustele).

40st eestlasest valis B-variandi 23 vastanut.

C-variandi valijaid iseloomustab soov olla üksteisega seotud ning visuaalses kontaktis. Variant iseloomustab kollektivistlikku kultuuri.

40st eestlasest valis C-variandi 4 vastanut.

D-variandi valijad tajuvad ruumi kui isiklikku sfääri ning enda ego laiendust. Selline valik iseloomustab sügavalt individualistlikku kultuuri.

40st eestlasest valis D-variandi 10 vastanut.

Seega valisid eestlased järgmiselt:

B - 23 vastanut

D - 10 vastanut

C - 4 vastanut

A - 2 vastanut

Vastamata jättis 1.

Vt joonis 15.

Joonis 15. Neljandale situatsioonile antud vastused. A, B, C ja D tähistavad vastusevariante, tulpade peal olevad numbrid vastanute arvu.

D- ja B-variandi ülekaalukas valik toob esile selge privaatsuse eelistuse, mis näitab, et töösuhted põhinevad individualistliku, maskuliinse monokroonse ajakäsitusega kultuuri väärtushinnangutel.
 

Viies situatsioon
Töötad läbikäidavas kontoriruumis. Tagaruumitöötajad tõmbavad oma tuppa minnes enda järel aegajalt ukse kinni. Kuidas suhtud ukse sulgemisse?
A	Arvad, et Sind püütakse kõrvale tõrjuda või tahetakse Sinu eest midagi varjata.
B	Lükkad ukse lahti, et tagaruumitöötajatega seotust säilitada.
C	Suletud ukse taga tunned end turvaliselt ja saad paremini tööle keskenduda. Kui tagaruumitöötajad jätavad ukse lahti, siis suled selle ise.
D	Ei pööra sellistele pisiasjadele tähelepanu.

Hall jaotab kultuure avatud ja suletud ustega kultuurideks. Viienda situatsiooniküsimusega soovisin teada saada, kumma kultuuri esindajad on eestlased.

A-variandi valijad ei salli suhetes ebaselgust. Kõnesolev variant osutab avatud ustega kultuurile, kuna ukse sulgemine on ebatavaline. Selline variant võiks iseloomustada ka suure ebakindluse vältimise tarbega kultuure.

40st eestlasest valis A-variandi 2 vastanut.

B-variandi valijad käsitavad suletud uksi kui midagi tavatut. Tahetakse olla seotud teiste inimestega. Tegemist on avatud uste ning kollektivistliku kultuuriga.

40st eestlasest ei valinud B-varianti keegi.

C-variandi valijad taotlevad privaatsust, mis on iseloomulik individualistlikule ning suletud ustega kultuurile. Kinnise ukse taga tunneb inimene ennast kaitstuna. Ukse sulgemisega luuakse distants iseenda ja väljaspool ruumi olijate vahel, s.t hinnatakse füüsilist privaatsust. Aktsepteeritakse negatiivset viisakust - austatakse üksiolemisõigust.

40st eestlasest valis C-variandi 15 vastanut.

D-variandi valijate jaoks pole suhted teiste inimestega esiplaanil - nad ei pööra tähelepanu ümbruses toimuvale. Inimsuhete asemel ollakse orienteeritud tööülesannetele, mis on iseloomulik maskuliinsele kultuurile.

40st eestlasest valis D-variandi 22 vastanut.

Seega valisid eestlased järgmiselt:

D - 22 vastanut

C - 15 vastanut

A - 2 vastanut

B - 0 vastanut

Vastamata jättis 1.

Vt joonis 16.

Joonis 16. Viiendale situatsioonile antud vastused. A, B, C ja D tähistavad vastusevariante, tulpade peal olevad numbrid vastanute arvu.

D- ja C-variandi ülekaalukas valik näitab, et eestlased on töökeskkonnas kas "kinniste uste kultuuri" kandjad või siis ei teadvusta endale ukse kui suhtlusereguleerija funktsiooni. Esile tulevad individualistlikule maskuliinsele kultuurile iseloomulikud jooned, orienteeritus töösuhetele ning privaatsusele.
 

Kuues situatsioon
Jagad kabinetti kolleegiga. Sisse astub töökaaslase tuttav ja hakkab ilma Sind tähele panemata oma tuttavaga vestlema. Kuidas suhtud?
A	Oled rahul, et Sind ei häirita - saad segamatult töötada.
B	Leiad, et Sinust on mööda mindud, tunned end puudutatuna.
C	Sul ükskõik, kes sisse astub või väljub ja kas Sinuga suheldakse või mitte.
D	Sekkud ka ise vestlusesse.

Kuuenda situatsiooniküsimusega soovisin teada saada, milline tähtus on füüsilise privaatsuse kõrval visuaalsel privaatsusel ja kas eestlased järgivad selles osas n-ö sakslaste mudelit, mille korral visuaalse kontaktiga ületatakse privaatse tsooni piir.

A-variandi korral aktsepteeritakse visuaalset privaatsust ning negatiivset viisakust: teine inimene jäetakse rahule, luuakse distants ja austatakse üksiolemisõigust. Tegemist on maskuliinse ja monokroonse ajakäsitlusega kultuuriga: tähtis on tulemus, edasiliikumine, ollakse orienteeritud tööülesannetele.

40st eestlasest valis A-variandi 22 vastanut.

B-variandi valijad pööravad suurt tähelepanu inimsuhetele, visuaalset privaatsust ei tunnistata. Selline käitumine on iseloomulik kollektivistlikele kultuuridele.

40st eestlasest valis B-variandi 5 vastanut.

C-variant näitab, et suhteid teiste inimestega peetakse ebaoluliseks ja ümbruses toimuvale ei pöörata tähelepanu. Tegemist võib olla monokroonse ajakäsitluse ja maskuliinse kultuuriga.

40st eestlasest valis C-variandi 11 vastanut.

D-variandi valijate jaoks on oluline seotus ja suhted teiste inimestega. Privaatsust, sealhulgas visuaalset privaatsust ei vajata. Iseloomulik on niisugune tunnusjoon polükroonse ajakäsitusega kultuuridele, kuid võib iseloomustada ka kollektivistlikke või feminiinseid kultuure.

40st eestlasest valis D-variandi 1 vastanu.

Seega valisid eestlased järgmiselt:

A - 22 vastanut

C - 11 vastanut

B - 5 vastanut

D - 1 vastanu

Vastamata jättis 1.

Vt jooni 17.

Joonis 17. Kuuendale situatsioonile antud vastused. A, B, C ja D tähistavad vastusevariante, tulpade peal olevad numbrid vastanute arvu.

A- ja C- variandi eelistamine näitab, et eestlased ei pea füüsilist eraldatust efektiivse töötamise jaoks ainuvõimalikuks lahenduseks, piisab ka visuaalsest kontaktist hoidumisest.
 

Seitsmes situatsioon
Kolleegiga kahekesi olles jutustad talle oma nädalalõpust, mille veetsid koos oma sõbra või sõbratariga. Äkki märkad, et ruumis on veel keegi. Kuidas reageerid?
A	Katkestad jutu ning lubad kolleegile, et räägid hiljem edasi.
B	Tasandad häält ning jutustad loo lõpuni.
C	Ei lase ennast kolmandast ruumisolijast häirida ning jätkad valjuhäälselt muljete jagamist.
D	Kaasad vestlusesse ka kolmanda ruumisolija.

Seitsmenda situatsiooniküsimusega soovisin teada saada, kas eestlased kasutavad distantsireguleerijana ka häälevaljust.

A-variandi valijad iseloomustab vajadus säilitada privaatsus. Selline käitumine on omane eeskätt individualistlikule distantsi hoidvale kultuurile.

40st eestlasest valis A-variandi 15 vastanut.

B-variandi valijad püüavad end teistest eraldada hääletugevust vähendades ning häält madaldades. Nii luuakse enda ümber privaatne tsoon ning antakse märku, et sissetungija pole oodatud. Enamasti on sellisel puhul tegemist individualistliku maskuliinsusesse kalduva kultuuriga.

40st eestlasest valis B-variandi 16 vastanut.

C-variandi valijate jaoks on piir personaalse ning sotsiaalse tsooni vahel ähmane. Selline valik näitab, et tegemist võib olla kollektivistliku feminiinset kultuuriga. Samas võib hääle mittetasandamine tähendada ka avatuse demonstreerimist. Vt pt 1.1.2.

40st eestlasest valis C-variandi 4 vastanut.

D-variandi valijad seavad esikohale inimsuhted. Taoline käitumine on oodatav kas kollektivistlikus polükroonse ajakasutusega kultuuris või siis feminiinses kultuuris, kus hinnatakse positiivset viisakust (teist inimest ei jäeta kõrvale).

40st eestlasest valis D-variandi 3 vastanut.

Seega valisid eestlased järgmiselt:

B - 16 vastanut

A - 15 vastanut

C - 4 vastanut

D - 3 vastanut

Vastamata jättis 2.

Vt joonis 18.

Joonis 18. Seitsmendale situatsioonile antud vastused. A, B, C ja D tähistavad vastusevariante, tulpade peal olevad numbrid vastanute arvu.

B- ja A-variandi eelistamine näitab, et eestlased kasutavad distantsireguleerijana häälevaljust ning peavad eraldatust oluliseks. Töösuhetes näitab selline käitumine negatiivse viisakuse eelistamist - püütakse teist inimest mitte häirida ja soovitakse ka, et asjassepühendamatu vestlusesse ei sekkuks.
 

Kaheksas situatsioon
Rääkides on vestluspartner Sulle väga lähedale tulnud ja Sa tunned tema hingeõhku. Kuidas reageerid?
A	Oled väga häiritud: küsid, mida vestluspartner on söönud/joonud. Võimaluse korral pakud talle kurgupastille.
B	Tunned end ebamugavalt, kuid püüad seda mitte välja näidata, taganed tasapisi.
C	Sulle meeldib vestluspartneri lõhna tunda.
D	Ei pane antud asjaolu tähelegi.

Kaheksanda situatsiooniküsitlusega soovisin teada saada, kuidas eestlased suhtuvad vestluspartneri hingeõhu tundmisesse - kas hingeõhu tundmine kuulub suhtluse juurde või peetakse seda ebameeldivaks ja ruumikitsikust tekitavaks.

A-variandi valijate jaoks on kindel distants vestluspartneriga väga oluline ning selle rikkumisse suhtutakse resoluutsusega kasutades otsest verbaalset stiili. Selline käitumine ja kõnestiil iseloomustab eeskätt individualistlikke maskuliinseid kultuure.

40st eestlasest valis A-variandi 1 vastanu.

B-variandi valijad soovivad samuti nagu A-variandigi puhul hoida distantsi, kuid samuti püütakse vältida konflikte ning ebakindlaid olukordi talutakse märksa paremini. Selline valik võiks iseloomustada ebakindlust suhteliselt hästi taluvaid kultuure, kus ühtlasi aktsepteeritakse negatiivset viisakust.

40st eestlasest valis B-variandi 36 vastanut.

C-variandi valijad pööravad suurt tähelepanu inimsuhetele, meeldib olla üksteise lähedal, piir intiimse ja personaalse tsooni vahel on ähmane. Enamasti iseloomustab selline valik kollektivistlikke, polükroonse ajakasutusega feminiinseid kultuure.

40st eestlasest ei valinud antud varianti keegi.

D-variandi valijaid iseloomustab kas ebateadlikkus distantsireeglitest või siis distantsipiiride ähmasus nende inimeste jaoks. Hingeõhu tundmist võetakse kui loomulikku asja, mis ei häiri. Nii nagu C-variandigi puhul võiks selline valik iseloomustada kollektivistlikke polükroonse ajakäsitusega kultuure.

40st eestlasest valis D-variandi 2 vastanut.

Seega valisid eestlased järgmiselt:

B - 36

D - 2

A - 1

C - 0

Vastamata jättis 1.

Vt joonis 19.

Joonis 19. Kaheksandale situatsioonile antud vastused. A, B, C ja D tähistavad vastusevariante, tulpade peal olevad numbrid vastanute arvu.

B-variandi ülekaalukas valik näitab, et distantsi hoidmist peetkase vajalikuks, kuid distantsireegleid ei suruta teisele inimesele peale otsesõnaliselt. Välditakse konflikte ning teise inimese ärritamist. Sellise käitumise võib panna nimetuse alla negatiivne viisakus.

Samas tuleb välja asjaolu, et üldiselt individualistlikule kultuurile omaseks peetavat otsest suhtlusstiili eestlased siiski ei harrasta.
 

Üheksas situatsioon
Sinu ülemus on muhe mees. Tal on harjumus alluvatega vesteldes neile käsi õlale panna või siis seljale patsutada. Kuidas suhtud?
A	Sulle meeldib, et Sind "omaks poisiks" peetakse ja võtad seda kui tunnustust.
B	Püüad ülemusele mõista anda, et Sulle säärane semutsemine ei meeldi.
C	Vastad samaga.
D	Sulle meeldib ülemuse heatahtlik suhtumine, kuid mitte patsutamine.

Kuna kultuurid jagunevad kontakt- ja mittekontaktkultuurideks, soovisin üheksanda situatsiooniküsimusega teada saada, kuhu paigutuvad sellel dimensioonil eestlased ja kuidas nad suhtuvad puudutamisse.

A-variandi korral talutakse füüsilist kontakti ning isikliku ja intiimse distantsivööndi vahel on piir ähmane. Nii käitutakse enamasti suure võimudistantsiga kultuurides, kus ideaalne ülemus on kui hea isa, kelle soosingut tahetakse võita. Tunnistatakse ülemuse eesõigusi, s.h distantsireeglitest üleastumist.

40st eestlasest valis A-variandi 2 vastanut.

B-variandi valijad ei talu füüsilist kontakti ning ruumivööndite vahel tehakse selget vahet. Iseloomustada võiks selline suhtumine väikese võimudistantsiga individualistlikke ühiskondi, kus ei kardeta oma suhtumist välja näidata.

40st eestlasest valis B-variandi 2 vastanut.

C-variandi valijad on orienteeritud inimsuhetele. Variant iseloomustab väikese võimudistantsiga feminiinseid kultuure. Ülemused ja alluvad on seal võrdsed, kuna rollid võivad muutuda. Head sõbrad patsutavad üksteist ja lähedust ei peljata.

40st eestlasest ei valinud seda varianti mitte keegi.

D-variandi valijad ei talu füüsilist kontakti ega distantsipiiride rikkumist. Iseloomulik on selline suhtumine individualistlikele maskuliinsetele kultuuridele. Võimudistants sellises kultuuris ei saa olla väga väike (üksteist ei patsutata), kuid see ei saa olla ka väga suur (patsutamine ei meeldi, seda ei võeta kui soosingu osutamist).

40st eestlasest valis D-variandi 36 vastanut.

Seega valisid eestlased järgmiselt:

D - 36 vastanut

A - 2 vastanut

B - 2 vastanut

C - 0 vastanut

Vt joonis 20.

Joonis 20. Üheksandale situatsioonile antud vastused. A, B, C ja D tähistavad vastusevariante, tulpade peal olevad numbrid vastanute arvu.

D-variandi ülekaalukas valik näitab, et tegemist on mittekontaktkultuuriga: inimesed ei talu füüsilist kontakti ega distantsipiiride rikkumist.
 

Kümnes situatsioon
Oled suure osakonna juhataja. Täna on peadirektori juures iganädalane osakonnajuhatajate koosolek. Kuhu istud?
A	Arvestad väljakujunenud kohtadega ja istud n-ö oma kohale.
B	Püüad istuda juhi kõrvale.
C	Istud direktorist võimalikult kaugele
D	Ei tee kohast numbrit, istud, kuhu juhtub

Hall väidab, et inimesed hoiavad mõjukate inimestega avalikku distantsi. Kümnenda situatsiooniküsimusega soovisingi teada saada, kuidas käituvad kõnesolevas situatsioonis eestlased.

A-variandi puhul on koht ja inimene seotud. Selline valik iseloomustab tugevalt monokroonse ajakäsitusega inimesi. Variant iseloomustab ebakindlust halvasti taluvaid kultuure, kus inimesi ahistab kõik ootamatu ja ebaselge.

40st eestlasest valis A-variandi 20 vastanut.

B-variandi puhul võiks tegemist olla suure võimudistantsiga maskuliinse kultuuriga: kõrgemal positsioonil olevale isikule soovitakse meeldida, edukatele kuulub sümpaatia.

40st eestlasest ei valinud seda varianti mitte ükski.

C-variandi valijaid iseloomustab austav suhtumine ülemustesse. Iseloomulik on sellise variandi eelistamine suure võimudistantsiga kultuuris, kus ebavõrdsus on heakskiidetav ning alluvad ootavad käske ja korraldusi.

40st eestlasest ei valinud seda varianti mitte keegi.

D-variandi puhul puudub seos inimese ja koha vahel. Üldjuhul iseloomustab selline valik polükroonse ajakäsitusega inimesi. Ka võib selline variant viidata ebakindlust hästi taluvale kultuurile, kus ebakindlus on elu loomulik osa.

40st eestlasest valis D-variandi 19 vastanut.

Seega valisid eestlased järgmiselt:

A - 20 vastanut

D - 19 vastanut

B - 0 vastanut

C - 0 vastanut

Vastamata jättis 1.

Vt joonis 21.

Joonis 21. Kümnendale situatsioonile antud vastused. A, B, C ja D tähistavad vastusevariante, tulpade peal olevad numbrid vastanute arvu.

Vastanute jagunemine A- ja D- variandi kui vastandlike vahel näitab selgesti, et ühe kultuuri piires võib olla mitmesuguste kultuuritunnustega inimesi. Kui kultuuris puudub domineeriv joon, siis võib erinevate rühmade kokkupuutel tekkida olulisi suhtluskonflikte.

Eestlaste puhul võivad konfliktid puhkeda siis, kui kokku satuvad ühe poolt korda ja täpsust armastavad inimesed ja teiselt poolt need, kes kellaajast ja ettevõtmiste järjestamisest ei hooli. Tõenäosus, et sellised inimesed koos töötama satuvad, on väga suur.
 

Üheteistkümnes situatsioon
Veedad sõbraga aega populaarses kohvikus. Teie lauas on kaks vaba kohta, kuid üksikuid vabu kohti on mujalgi. Üks kohvikukülastajatest palub luba teie lauda istuda. Kuidas käitud?
A	Ütled, et soovite omaette olla.
B	Lubad, kuid ise oled pahane, et just teie lauda tuldi. Õhtu on rikutud.
C	Palud istuda ja kaasad ta peatselt vestlusesse.
D	Lubad, kuid käitud hiljem temaga nagu õhuga.

Üheteistkümnenda situatsiooniküsimusega soovisin teada saada, kuidas eestlased käsitavad personaalset tsooni ja privaatsust avalikus kohas.

A-variandi valijaid iseloomustab resoluutsus ja otsese verbaalse stiili kasutamine. Selline käitumine on iseloomulik individualistlikele maskuliinsetele kultuuridele.

40st eestlasest valis A-variandi 12 vastanut.

B-variandi valijad kasutavad kaudset verbaalset stiili - inimesel on raske öelda ei. Enamasti on selline rääkimisstiil omane kollektivistlikele kultuuridele. Selgelt on olemas piir sotsiaalse ja isikliku ruumivööndi vahel.

40st eestlasest valis B-variandi 2 vastanut.

C-variandi valijad peavad väga tähtsaks inimsuhteid ning üksteisest hoolimist. Suheldakse ise meeleldi ja oodatakse seda ka teistelt. Variant iseloomustab kollektivistlikke ja ka feminiinseid kultuure.

40st eestlasest valis C-varianti 6 vastanut.

D-variandi valijad ei ole orienteeritud inimsuhetele. Aktsepteeritakse negatiivset viisakust - teine inimene jäetakse rahule. Tegemist võib olla individualistliku ning maskuliinse kultuuriga.

40st eestlasest valis D-variandi 16 vastanut.

Seega valisid eestlased järgmiselt:

D - 16 vastanut

A - 12 vastanut

C - 6 vastanut

B - 2 vastanut

Vastamata jättis 4.

Vt joonis 22.

Joonis 22. Üheteistkümnendale situatsioonile antud vastused. A, B, C ja D tähistavad vastusevariante, tulpade peal olevad numbrid vastanute arvu.

Nii A- kui D-variandi eelistamine näitab, et väljaspool kodu ei seata esikohale inimsuhteid. A-variandi valijad väljendavad end resoluutsemalt, D-variandi valijad järgivad negatiivse viisakuse reegleid ja jätavad juurdetulnu rahule. Mõlemad käitumised peegeldavad individualistlikku maskuliinset kultuuri.
 

Kaheteistkümnes situatsioon
Toidupoes leti juures seistes tajud, kuidas Sinu taga olev inimene Sulle järjest lähemale nihkub. Viimaks tunned kuklas juba tema hingeõhku! Kuidas reageerid?
A	Tunned hirmu ja püüad märkamatult eest ära liikuda.
B	Vihastud ning nõuad, et selgatükkija hoiaks "pikivahet".
C	Kuigi oled ärritunud, mõtled "Mina olin siin enne" ja ei lase ennast kõrvale tõrjuda.
D	Ei pane antud asjaolu tähelegi.

Kaheteistkümnenda situatsiooniküsimusega soovisin teada saada, kuidas eestlased suhtuvad järjekorras seismisesse ning ruumiliselt ebaselgetesse suhtlussituatsioonidesse, kus kaasinimese kavatsused on teadmata.

A-variandi valijad ei salli ebaselgust. Kõik võõrastav tekitab ohutunde. Distantsipiiride rikkumisse reageeritakse passiivselt, taandudes. Iseloomulik on selline käitumine kollektivistlikele ning suure ebakindluse vältimise tarbega kultuuridele.

40st eestlasest valis A-variandi 4 vastanut.

B-variandi valijad reageerivad ebaselgetes suhtlussituatsioonides resoluutselt ning otsest verbaalset stiili kasutades. Selline käitumine on iseloomulik individualistliku, maskuliinse kultuuritaustaga inimestele. Kuna järjekord on oluline, siis võib vastanute puhul eeldada ka monokroonset ajakasutust.

40st vastanust valis B-variandi 20 vastanut.

C-variandi valijad reageerivad ebaselgetes olukordades agressiivselt. Ka säärast käitumist võib oodata individualistlikes maskuliinsetes kultuurides. Kuna järjekord on oluline, siis on arvatavasti tegemist monokroonse ajakasutusega.

40st eestlasest valis C-variandi 12 vastanut.

D-variandi valijad ei hooli järjekorrast, neil meeldib olla üksteise lähedal ning suhelda. Omane on selline valik kollektivistlikele polükroonse ajakäsitusega kultuuridele, kus trügimist peetakse loomulikuks ning järjekorrad puuduvad.

40st eestlasest valis D-variandi 1 vastanu.

Seega valisid eestlased järgmiselt:

B - 20 vastanut

C - 12 vastanut

A - 4 vastanut

D - 1 vastanut.

Vastamata jättis 3.

Vt joonis 23.

Joonis 23. Kaheteistkümnendale situatsioonile antud vastused. A, B, C ja D tähistavad vastusevariante, tulpade peal olevad numbrid vastanute arvu.

B- ja C-variandi valik näitab, et järjekorda peetakse oluliseks ning käitumine järjekordades kannab endas individualistlike ja maskuliinsete kultuuride jooni.

Järeldused ja diskussioon

Eestlaste ruumikasutust uurides jaotasin situatsioonikirjeldused valdkondade järgi kolme rühma:

 1., 2. ja 3. situatsioon (edaspidi 1, 2 ja 3) vaatlevad suhteid koduses keskkonnas.

 4., 5., 6., 7., 9. ja 10. situatsioon (edaspidi 4, 5, 6, 7, 9, 10) käsitlevad suhteid töökeskkonnas.

 8., 11. ja 12. situatsioon (edaspidi 8, 11, 12) hõlmavad suhteid väljaspool kodu ja tööd.

Küsitlusest selgus, et eestlased on üldjuhul omaettehoiduvad ja privaatsust armastavad. Siinkohal tuleb aga lisada, et eelistused ja väärtused võivad erineda sõltuvalt keskkonnast. Peresuhetes võivad esile tulla ühed kultuurinormid, töösuhetes ning vaba aega veetes aga hoopiski teised.

Kodune keskkond

Kodust keskkonda puudutavate situatsiooniküsimuste puhul selgus, et eestlaste kodu- ja peresuhetes on jooni, mis on omadused feminiinsele, kollektivistlikule ja polükroonse ajakasutusega kultuurile.

• Eraldatusest olulisemaks peetakse suhteid teiste inimestega (valikud 1A ja C, 2D, 3A).
• Keskkonda eelistatakse privaatsusele (valikud 1A ja C).
• Distantsi reguleerimine on vaba (valik 3A).

Seni individualistlikuks ja maskuliinseks peetud eestlaste pehmemad väärtushinnangud koduses keskkonnas pole siiski aga väga üllatavad - ka Realo ja Alliku uurimusest on näha, et pereuhetes on kollektivism alati suurem, kui koduvälistes olukordades.

Kodusuhetes talutakse suhteliselt hästi ka ebakindlamaid olukordi ja pereliikmetele ei suruta peale fikseeritud distantse (3A).. Oluliseks peetakse suhtlemise mugavust.

Töökeskkond

Kui koduses suhtluses on eestlastel inimestevahelisele suhetele orienteeritud kultuuride jooni, siis töökeskkonnas ning ametialase suhtluse korral näib asi olevat vastupidine - esile tulevad individualistliku ja maskuliinise monokroonse ajakäsitusega kultuurile omased tõekspidamised. Võib öelda, et töökeskkonnas ei hinda eestlased inimestevahelisis suhteid, vaid peavad neist olulisemaks tööülesandeid ja töö tulemuslikkust. Teistelt inimestelt oodatakse negatiivset viisakust: inimeste vahele luuakse distants ja hinnatakse kõrgelt üksiolemisõigust.

4, 5. ja 6. situatsioon näitavad, et tööl ei sea eestlased esmatähtsaks füüsilist privaatsust, vaid piisab töökaaslastega visuaalse kontakti vältimisest. Tööruumi valikul ei looda eestlased eriti omaette ruumi saada, kuid soovivad eralduda olemasolevas ruumis. Vähetähtis ei ole ka see, et ruumikorralduse puhul, kus kabinet on jaotatud neljaks privaatseks lahtriks (4B), on ühe osakonna töötajatel tõhusam töötada. Siinkohal peab aga märkima, et valikut võib olla mõjutanud meedia, kuna praegustes reklaamides kasutatakse sageli just sellist büroostiili.

Suhteliselt palju vastanuid eelistas töökohana privaatset ruumi (4D), mis näitab suurt eraldatuse tarvidust. Loomulikult võib privaatse kabineti vajadus johtuda ka tööülesannetest, mis nõuavad keskendumist või teatud konspiratiivsust (näit analüütikud, finantsjuhid).

Eestlaste privaatsuse taotlusele viitab ka asjaolu, et suur osa vastanutest eelistas tööl olles suletud uksi avatud ustele (5C). Seega ei näe eestlased suletud ukses märki, et midagi on valesti või kaastöötajate ees on saladusi. Suletud uksega luuakse töökeskkonnaks vajalik õhkkond ja sedasi töötatakse efektiivsemalt.

Samas vastasid paljud küsitletavad, et nad ei pööra tähelepanu sellistele pisiasjadele nagu suletud või avatud uks (5D). Sellest võib järeldada, et suur osa inimesi ei teadvusta endale ukse kui suhtlusreguleerija funktsiooni.

Kuna eestlased hoolivad töökeskkonnas privaatsusest, siis kasutatakse selle hoidmiseks ka häälevaljuse reguleerimist (hääle tasandamisega võib sotsiaalse distantsi kahandada personaalseks). Kui ei taheta, et vestlusesse astuks asjassepühendamatu, siis kas jutt lõpetatakse või tasandatakse häält (7A ja B). Niisugust käitumist ei peeta ebaviisakaks ega konspiratiivseks.

Siinjuures tuleb märkida, et eestlaste ruumikasutust uurides küsitlesin samade situatsiooniküsimustega pisteliselt ka samal erialal töötavaid rootslasi (vastas 9 rootslast). Eestlaste ja rootslaste vaheline erinevus tuli eriti hästi välja töökaaslastega suhtlemisel. Kui eestlased peavad töökeskkonnas inimsuhteid teisejärguliseks ja keskenduvad ennekõike tööülesannetele, siis rootslased hindavad ka tööl inimsuhteid ja üldist avatust (7D). Rootslased kaasavad vestlusesse kõik ruumisolijad, nad püüavad vestlusega luua sooja õhkkonna, kus kesksel kohal on kuulaja (positiivne viisakus). Eestlased seevastu austavad teise eraldumissoovi ja õigust olla üksi ning mitte suhelda (negatiivne viisakus).

Muud näitajad olid nii rootslastel kui eestlastel sarnased (soov töötada privaatsuses ning ükskõiksus ümbritseva suhtes).

Eestlased teevad ruumivööndite vahel selget vahet ning ei salli, kui distantsipiire rikutakse (9D). Nad ei talu füüsilist kontakti ja puudutamine on neile ebameeldiv. Sellest võib järeldada, et eestlased kuuluvad mittekontaktkultuuride hulka. Kuna mittekontaktkultuurides on inimese isiklik ruum suur, siis ei tulda seal vestluspartnerile kuigi lähedale. Ka ei puudutata üksteist. Lähedussignaalideks on nendes kultuurides pilgukontakt ja üldine avatus.

Ka töösuhete korral on näha, et ühe kultuuri piires võib olla erinevate kultuuriväärtuste ja - taustaga inimesi (vrd 10A ja D). Näiteks võib maskuliinses ühiskonnas olla feminiinsete väärtustega inimesi, monokroonse ajakasutusega kultuurides polükroonse ajakäsitusega inimesi, ebakindlust hästi taluvates kultuurides kergesti ahistuvaid inimesi jne. Kui kultuuris puudub domineeriv joon, siis on suur tõenäosus, et eri rühmade vahel võib tekkida olulisi suhtluskonflikte (näiteks, kui kohtuvad ühelt poolt ajaplaanist kinni pidavad ja täpsust hindavad inimesed ning teiselt poolt inimesed, kes on võimelised tegema mitut asja üheaegselt ning ei hooli ajaplaanist ega korrast). Eesti kultuuris ongi küllalt tõenäoline, et võrdselt on nii monokroonse kui polükroonse ajakäsitusega inimesi (vt 10. situatsioon).

Suhted väljaspool kodu ja tööd

Väljaspool kodu- ja töökeskkonda suheldes kannavad eestlased ilmselt individualistlikule ja maskuliinsele monokroonse ajakasutusega kultuurile omaseid jooni. Suhtlusnormid ja distantsipiirid on selgelt määratletud ning nende rikkumise korral reageeritakse üldjuhul resoluutselt ning otsest suhtlusstiili kasutades (11A ja D, 12B ja C).

Võib taas arvata, et liigset lähedust eestlased ei salli. Vestluspartneri hingeõhu tundmine on eestlastele ebameeldiv, ja sellest ebameeldivusest püütakse vabaneda taganedes väljaspoole haistmispiiri (8B). Hingeõhu tundmine kuulub eestlaste puhul intiimse, mitte personaalse, veel vähem sotsiaalse ruumivööndi juurde.

Seda, et väljaspool kodu ei sea eestlased esmatähtsaks inimsuhteid, näitab nii nende endi käitumine kui ka see, millist käitumist oodatakse võõrastelt. Valdavalt järgivad eestlased negatiivse viisakuse norme, s.t võõra inimesega ei astuta kontakti, ta jäetakse rahule ning luuakse distants (11D). Vastupidine tendents ilmnes siin rootslaste puhul, kes pidasid väljaspool kodu ja tööd üksteisest hoolimist ning inimsuhteid väga tähtsaks (11C). Võõraga suheldes aktsepteerivad rootslased positiivset viisakust: kuulaja asetatakse kesksele kohale, teda innustatakse rääkima, oluline on sooja ja lähedase õhkkonna loomine. Rootslased suhtlevad ise meeleldi ja ootavad seda ka teistelt. Kuna Rootsi on maailma feminiinseim maa (Hofstede 1980), siis on selline käitumine ka mõistetav.

Järeldused

Suhtlusnormid - muuhulgas ka ruum, mida inimene enda ümber vajab - peegeldavad tema identiteeti ja kultuurikuuluvust. Ruumikasutuse seisukohalt tuleb eestlaste kohta märkida järgmist:

 Eestlased ei pööra eriti suurt tähelepanu asjaolule, et ruumi ja distantsi otstarbekas kasutamine aitab reguleerida suhteid mistahes keskkonnas ning valdkonnas.

 Ühe kultuuri piires ei ole kõik inimesed ühesuguste väärtushinnangutega. See, millist käitumis- ning suhtluslaadi mingi kultuur kõige õigemaks peab, sõltub sellest, milline kultuuridimensioon antud kultuuris domineerib.

 Väärtushinnangud võivad varieeruda olenevalt keskkonnast: peresuhetes võivad esile tulla ühed kultuurijooned, töösuhetes ning sõpradega lävides hoopis teised.

 Eestlaste kodusuhted on vähem individualistlikud ja maskuliinsed, kui suhted väljaspool kodu. Koduses keskkonnas on kaunis üldine ka polükroonne ajakäsitus.

 Väljaspool kodu ning tööl domineerivad eestlaste puhul individualistliku, maskuliinse monokroonse ajakäsitusega kultuuri väärtushinnangud, kusjuures endastmõistetavaks peetakse mittekontaktkultuurile omaseid suhtlusnorme.

 Võrreldes eestlaste ruumikasutust Hall’i distantsi- ning kultuuriuuringutega, peab täheldama, et arvatavasti on eestlaste ruumivööndid Hall’i poolt uuritavate ameeriklaste omadest suuremad. Iseäranis puudutab see isiklikku ruumi, mis on ameeriklastel keskmiselt 60 cm (Gifford 1997).

 Hall’i poolt kirjeldatud kultuuridega võrreldes on eestlastel kõige enam sarnasusi sakslaste ja inglaste ruumikäitumisega. Näiteks ei ole tarvis nii inglastel kui ka eestlastel kodus või tööl omaette tuba või kabinetti (ka eestlastele piisab tööl eraldumisest olemasolevas ruumis ning pilgukontakti vältimisest). Samuti kasutavad eestlased ning inglased distantsireguleerijana häälevaljust. Mõlema kultuuri suhtlusnormide kohaselt on ebaviisakas sundida kõrvalist isikut vestlust pealt kuulama. Inglastel on oskus suunata oma häält vestluspartneri poole nii, et see kostub vaevu üle taustmüra. Eestlased säilitavad privaatsuse jutu lõpetamise või hääle tasandamisega.

Suletud uste eelistuse poolest on eestlastel sarnaseid jooni sakslaste ruumikasutusega. Mõlema kultuuri suhtlusnormide järgi võivad uksed kinni olla ja seda ei võeta solvamise na. Suletud uksega säilitatakse ruumi terviklikkus ja turvalisus.

Eestlastel ei ole ühiseid jooni mitte ainult inglaste ja sakslastega. Näiteks viitab eestlaste kergema mööbli eelistus sarnasusele ameeriklaste ruumikäitumisega, kes nihutavad mööblit sobivat distantsi otsides. Prantsuse kultuurile osutab aga eestlaste elukeskkonna eelistus, millele tuuakse ohvriks privaatsus koduses keskkonnas (kuigi oma kodu eraldamine võõraste pilkude eest aia, puude ning põõsastega näitab taas sarnasusi saksa kultuurijoontega).

Seega on eestlaste ruumikasutuses põimunud mitmeid kultuurijooni, millest tugevamalt pääsevad esile sarnasused saksa ning inglise kultuuriga.

.